Ehituspenskarid

Postitas **rokikas** » 18 Mär 2019, 19:29

Sirvisin korra ja tundub päris huvitav lugemine olema.

Postitas **Robi 1** » 18 Mär 2019, 15:00

Päris hea vabateema alla: https://drive.google.com/file/d/1Y8iMVj ... EnyZCv2BJo

Postitas **Robi 1** » 13 Apr 2018, 06:37

Ma miksin ise....aga kui krohvitud....siis muidugi õlitamine jääb ära.

Postitas **Grond** » 08 Apr 2018, 21:16

Mis õli sa kivide juures kasutad? Spets kiviõli või mingi enda kokku miksitud?

Antud ahi läheb krohvimisele, nii et puhast vuuki taga ei aja.

Postitas **Robi 1** » 08 Apr 2018, 07:16

Kui teed puhast vuuki, siis niisama leotada ei tasu....vaid ikka nähtavad pinnad enne õlitada hoolikalt, et sinnna segu külge ei jääks. Märga kivi on väga lootusetu puhastada aga õline kivi segu külge ei võta ja õlise käsnaga puhastamine väga lihtne.

Postitas **Grond** » 06 Apr 2018, 21:40

Robi 1 kirjutas:Muidugi plaadi otsad peavad vabad olema, et paisuda saab. Et maha ei kalduks, siis ette saab panna jämedama naela, poldi või ka kivist randi ette teha, kuhu kuiv plaat ülevalt sisse lupsata. Plaat ei tohi päris kinni seal olla vaid vabalt liikuma kui tahab.

Kaalutud sai kõiki variante, aga otsustasin ikkagi servi kivi kasuks seestpoolt, välja läheb 85-ne kivi.

Täna oli huvitav kogemus tellise lõikamisega. Leotasin kive umbes 5 min, läksin õue lõikama - suurt sädemetevihk ja selline tunne, nagu üritaks lusikaga graniiti nüsida. Sai siis tellised 6 tunniks likku jäetud, pärast seda kannatas enam-vähem lõigata. Oleks arvanud, et teemantketas efektiivsem on, aga ju siis leotamist on rohkem vaja.

Andis nüsida küll, aga tänase päeva lõiked said tehtud.

: DSC_0012_v2ike.jpg (128.54 KB) Vaadatud 7069 korda

Postitas **Robi 1** » 05 Apr 2018, 07:41

Muidugi plaadi otsad peavad vabad olema, et paisuda saab. Et maha ei kalduks, siis ette saab panna jämedama naela, poldi või ka kivist randi ette teha, kuhu kuiv plaat ülevalt sisse lupsata. Plaat ei tohi päris kinni seal olla vaid vabalt liikuma kui tahab.

Postitas **motamees** » 30 Mär 2018, 15:59

40 plaati ma klambriga ei paneks, liiga serva äärde jääks auk. Plaadi puhul ei pea ka klaasriiet vahele panema.

Postitas **Grond** » 30 Mär 2018, 14:20

motamees kirjutas:Midagi niisugust toimib, kui klambritele jätta liikumise võimalus. Mõte selles, et sisesein kerkib rohkem, kui välissein. Klamber ei tohi välisseina kaasa tõsta. Kivide read kohtuvad iga välise 5 rea tagant (seest kolm rida).
On ka võimalus panna siseseina ette naelad (külgede peale), et vooder ei saaks ära vajuda.

Sellised mõtted olid mul ka endal. Kui kivisse auk sisse lasta ja relakaga sinna augu juurde soon lasta, et kivi traati kaasa ei vii, samas auk oleks piisavalt sügav, et traat sealt välja ei saa tulla. Põhjus, miks seda uurin, ka selles, et kui sisevooder teha 40-st samottplaadist, siis peaks veel eriti kindel olema, et see plaat kuskile ära ei vaju. Paksema sisevoodriga, ei ole see oht ilmselt nii suur.

Postitas **motamees** » 30 Mär 2018, 12:47

Midagi niisugust toimib, kui klambritele jätta liikumise võimalus. Mõte selles, et sisesein kerkib rohkem, kui välissein. Klamber ei tohi välisseina kaasa tõsta. Kivide read kohtuvad iga välise 5 rea tagant (seest kolm rida).
On ka võimalus panna siseseina ette naelad (külgede peale), et vooder ei saaks ära vajuda.

Postitas **Grond** » 29 Mär 2018, 21:41

Kas keegi oskaks nõu anda ahju sisevoodri osas? Nii palju kui Ma foorumis pilte olen näinud, algavad suurematel ahjudel sisevooder kolde põhjaga samalt kõrguselt ja on üldjuhul 120mm väljas +5mm +65mm kivi sees. Väiksematel algab sisevooder kolde laest ja on olnud 85mm väljas ja 65 sees.

Kas 4 x 3.5 kivi ahjul on palju sisevoodriga (120+5+65mm) kolde põhjaga samalt kõrguselt alustada? Või peaks välimise kivi viima 85 peale?

Ühtlasi, sise- ja välisvoodrit pannakse klaasriiet, et nende vahel ühendust ei oleks, aga nagu Ma erinevate piltide pealt aru olen saanud, siis traadiga neid ikkagi ühendatakse, et sisevooder ei hakkas ära vajuma.

Ehk siis midagi niisugust toimiks?

https://drive.google.com/open?id=1AtswZTYsx6B4B3PIqG4hfLTDTw-Btm3b

Postitas **rokikas** » 25 Mär 2018, 10:09

motamees kirjutas:Saab hakkama ka ilma äärerauata

Üritatakse ka nii lihtsalt hakkama saada

Youtube

Postitas **motamees** » 24 Mär 2018, 23:28

diesel kirjutas:küllap vist. loen siin igasugu jutte ja kubu on hirmus asi. rasvab tavalise korstna koledasti ää.
huvitav, kas vaarema ja vanaema ei teind kubu siibrit lahti või ei kasutand rasva küpsetamisel...

Ei me tea, mis vaaremad teisiti tegid, aga rasv ja tolm on hirmus kooslus. Kui tuli kuidagi otsa saab, läheb kut säraküünal. Mul sõbral sai kubu elektrimootor kuidagi nii otsa, et lõi tuld välja. Siuhhh vilks oli tuli korstnas ja lõõr rasvast/tolmust vaba. Oleks sääl miskit valesti olnud, oleks ehk terve majaga lännu.

Postitas **rokikas** » 24 Mär 2018, 21:59

Kubu vii ikka plekktoruga välja, niiske "supiaur" ei pruugi kivikorstnale hästi mõjuda. Pluss kallis ramp ka võrreldes plekktoruga.

Eks vanasti kippus tuli pidevalt all olema ja see hoidis korstnad soojana/tervena. Tänapäeval enam sellist priiskamist teha pole vajadust ja seetõttu ka kivikorstende külmad otsad kipuvad lagunema ning moodul (isokern näiteks) seal mõistlik.

Postitas **diesel** » 24 Mär 2018, 21:49

küllap vist. loen siin igasugu jutte ja kubu on hirmus asi. rasvab tavalise korstna koledasti ää.
huvitav, kas vaarema ja vanaema ei teind kubu siibrit lahti või ei kasutand rasva küpsetamisel.
korstnas pole igatahes mingit kõntsa kunagi eriti sees olnud.
peab ikka vist mitmelõõrilise kolaka tegema. tea kui suur lõõr kubule vajalik oleks ka?
poolest kivist ehk piisab?

Postitas **rokikas** » 24 Mär 2018, 21:28

diesel kirjutas:kuda on lood kubuga? unustasin selle sootuks. praegu läeb see ka rõemsaste samasse ühelõõrilisse korstnasse. kas võib julgelt nii ka uue korstaga teha?

Hea oleks ikka suits ja vent erinevatesse "torudesse" juhtida.

Postitas **motamees** » 22 Mär 2018, 09:15

Ääreraua ülesandeks on pliidiplaati hoida. Neid on ka ümarate nurkadega. Saab hakkama ka ilma äärerauata, kui pliita konstruktsioon teha vastav. Äär kaetakse siis kraniitplaadiga või lihtsate plaatidega.
Pliitaplaadina ei soovitaks kasutada Tartu toodangut - pragunevad hästi kergesti. Ise olen paigaldanud enamuses SVT või HTT toodangut. Rõngaid ei maksa nende puhul karta. Nad ongi enamuses hästi jupilised, siis saab raud rohkem kuuma käes mängida ja ei pragune. Pliitaplaat on ääreraual kenasti tihendiga. Tartu raual paisatab tuli läbi äärte.

Postitas **diesel** » 21 Mär 2018, 22:04

veel mõni tobe küsimus.
kuda on lood kubuga? unustasin selle sootuks. praegu läeb see ka rõemsaste samasse ühelõõrilisse korstnasse. kas võib julgelt nii ka uue korstaga teha?

ja pliita teemal sooviks ka pärida. praegu on kahe auguga rõngastega plaat ja äärerauda õieti polegi. vaid ees servas on peenike lattraud kivide külge kruvitud. plaat on veidi banaan ja mõned praod ka sees. enamus rõngaid ka katki pakatand. peaks ilmselt uue plaadi vaatama. rõngastega enam vist uuena ei leia. kelle tehtud ja missugust plaati asemele soovitate? ja mis funktsioon on ääreraual? (vist tuli jube loll küsimus) ja kas leidub äärerauda, mille ühe otsa nurgad on ümargused?

Postitas **Robi 1** » 14 Mär 2018, 22:17

Shiideli korstna saab üle miksida nii, et keegi aru ei saa, mis seal tegelikult on. Aga olgu kuda tahes....aga ikkagi katlale peab eraldi niiskuskindla lõõri tekitama ja muu võid kokku lasta.

Postitas **diesel** » 14 Mär 2018, 12:00

jah, vaja ikka hoolega mõelda.
unustasin muidugi mainida, et igasugu noobleid moodulkorstnaid ma väga ei himustaks.
ise eelistan ikka tellist ja maja ka seuke, et edevad asjad külge ei passi sugugi.
praegune lahendus on hea teha, ei pea kiva lõikuma.
lihtne oleks kergema vastupanu teed minna ja jätta sisteem samaks. aga see krdi pellet on ju nii mugav asi, et
vägisi tuleb laiskus peale ja ei viitsi puuudega mässata ja sel juhul ma kardan küll, et korsten jääb külmaks ja vesi hakkab voolama.
info mõttes mainiks, et plekktoru on tal hetkel umbes 3,5 meetrit ja seda võib lõpu poolt juba üsna rahulikult palja käega katsuda.
sooja laseb õue võrdlemisi minimaalselt.
jätkame mõtlemist.

Ehituspenskarid

Pottsepateemalised vabateemad.

Postita vastus

Laiendatud vaade Teema ülevaade: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.

Re: Pottsepateemalised vabateemad.