Ehituspenskarid

Suur tänu! Tutvun huviga ka selle variandiga. Olen tänulik iga idee eest!

[quote="Huvitaja"]küll aga soovitavad nii mõnedki kuidagiviisi ka seestpoolt või vahelt soojustada?[/quote]
Teoreetiliselt on see võimalik aga .... Peab lihtsalt saavutama väga aurutiheda ja katkematu kihi soojustuse sisepinnale kuid selle saavutamine on üpris problemaatiline.
Ideeliselt sobiks http://www.spu.ee/spu_al_ee mille alumiiniumkiht on väga hea aurutõke aga kui mõni liide siiski ei pea on suurem pahandus täitsa tõenäoline.

Nii et ei mingit süstimist? Maja ei ole olnud ei jääs ega muul moel eriliselt külm, küll aga soovitavad nii mõnedki kuidagiviisi ka seestpoolt või vahelt soojustada?

Pealtvaataja kogemus.
6 aastat vana euroremont lõhuti välja, kuna seespoolt soojustatud paksud kivimüürid ajasid kõvasti hallitust. Lõhuti kõik uuesti välja ja nüüd on ainult paksud kivimüürid. Kui selline maja valitud, siis tuleb sellega leppida ja natuke rohkem kütta.
Elukogemus.
Olin seitse aastat paksude paemüüridega majas tööl. Sügisel seisab kaua soe ja pole vaja suurt kütta. Kui aga siis külm väljast tuppa jõuab, ei suuda seda tagasi lükata enam kuidagi. Talvel olid müürid seespoolt kohati jääs, küta palju tahad. Kui aga kohe, ilmade jahenedes, küte taha panna, siis hoiab külma toast kaugemal ja suudab kenasti maja soojana hoida.
Minu seisukoht.
Kui tahad soojustada, siis ainult väljapoolt.

Mind huvitab see teema ka. Renoveerin parasjagu väga vana paekivist maja. Seinte paksus on küll umbes 80 cm, aga mingit lisasoojustust vajavad nad kindlasti. Väljast ei ole võimalik soojustada, sest fassaad peab jääma vanamoeliseks. Sees on vana ja korralik laudis, aga kivi ja laudise vahel on lihtsalt õhuvahe ilma mingi soojustuseta. Uurisin ka just seda graanulite süstimise teemat, aga ei tea samuti, mis sellest arvata. Kas need graanulid jäävad ikka hingama ja kas õhuvahe funktsioon säilib? Olen tänulik, kui keegi ka sellel teemal oma teadmisi või kogemusi jagaks.

Kui keel tuttav siis siin http://www.laskentapalvelut.fi/ saab ka päris põhjalikult "kalkuleerida". ;)
Tuleb vaid registreeruda (tasuta).

Veel U-arvu arvutamisest :
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert-rechner/?cid=qn8kwkQX&&welcome=1

U-arvu arvutamisest http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika2/piirde_soojapidavus_ja_selle_arvutamine.html
Selleks et äravajunud saepuru asemel kivivill paigaldada tuleb ilmselt seinad seest lahti võtta. Pööningul olevast praost seda mõistlikult teha kahjuks ei saa. Ja kui juba seinad avada siis tasuks kogu saepuru eemaldada ning asendada villaga.
Teine varjant on siis väljast soojustada.
Pööningule puistevilla lisamine on ilmselt kõige lihtsam ja kulutõhusam ettevõtmine küttekulu vähendamiseks. Väga suurt tehnilist vahet ei ole millist villa seal kasutada. Tselluvill lihtsalt vajub kokku tunduvalt rohkem võrreldes klaas ja kivivillaga.
Kui purikad tekivad siis a. halva soojapidavusega toa lagi/pööningu põrand b. halb tuulutus pööningul. Kui seinas saepuru vajunud siis sellest tühimikust pööningule pääsev soojus sulatab lume katusel ja tekitabki purikaid.
Kui korstnaga muid probleeme ei ole siis ma teda ei soojustaks.

Milline on su majaseina U-arv hetkel ja milline (loodetavasti) peale "süstimist"?

Ei ole asjatundja, U-arvust pole aimugi. Poja andis nõu, et tuleb see allavajunud saepuru osa täita, näit. kivivillaga. Siis soojustada puistevillaga kogu pööning. See viimane oli mul endal ka muidugi plaanis (jälle ei tea, millise villaga!!!). "Süstimise" koha peal jäi mõtlikuks-kahtlevaks.
Eks ronin sinna pööningule asja uurima, kuidas saab neid vahesid täita, seal räästa-alune ikka väga kitsas.
Ja veel, talvel tekivad jääpurikad, et äkki peaks korstna ka ära soojustama? Mnjaa, palju küsimusi...

[quote="Sokuke"]
Vooder maha ja uus soojustus puidu peale... See teeb minu meelest sama välja, mille saavutan süstimisega, lihtsalt materjal teine ning kohutavalt töörohke ja kallis ettevõtmine.[/quote]
Milline on su majaseina U-arv hetkel ja milline (loodetavasti) peale "süstimist"? Palju see muutus maksma läheb?
Väljaspool tuulutusvahet ei ole tõesti soojustusest kasu.
See "ehitaja" ei ole ehitaja kui ta ei osanud põhjendada miks maja ikka soojaks ei saadud. Sellistel asjadel on ikka füüsikalised objektiivsed põhjused mitte "lihtsalt ei läinud".

Ei saa ju võtta saepuru välja muidu kui lõhkuda maja ära... Ümber on krohvitud silikaatsein.
Vooder maha ja uus soojustus puidu peale... See teeb minu meelest sama välja, mille saavutan süstimisega, lihtsalt materjal teine ning kohutavalt töörohke ja kallis ettevõtmine.Ega maja just tuult läbi ei puhu, seda mitte. Kuid plaan maja välisilmet parandada ning mõni soovitab panna soojustus sellele peale, mõni ütleb, et see õhuvahe ei lase niikuinii soojustusel mõjule pääseda. Ühel ehitajal kogemus, et vanale palkmajale on pandud 50cm soojustust,st. mitu soojustust, kuid sooja ikka pole!

See tuulutusvahede täis süstimine on .... segane teema. Ühed (müüjad) väidavad üht, teised teist. Mis on tõde? :?
Igatahes vaadates asja hinda, võimalikku teoreetilist küttesäästu ja segadust ehitusfüüsikalistes küsimustes ma oma majale pigem seda ei telliks.

Puitkarkassmaja puhul võimalusel saepuru välja ja tuuletõke + vill asemele. Või EPS/teised plaatsoojustused. Kui sellest vähe siis sisse lisakiht soojustust või vooder maha + lisasoojustus + uus fassaadikate.
Igatahes peaks nii kulutatud eurod rutem küttesäästuna tagasi tulema võrreldes selle "süstimisega".

Meil 40a. puitkarkassmaja, mille vahel saepuru + silikaatvooder + krohv. Pind umbes 200m2, õhuvahe ehk 0,07m
Otsime õiget soojustuse ja viimistluse viisi. Leidsime suht soodsa ja kiire võimaluse süstida see õhuvahe soojapidava täitega. Praegu keerleb pea, et mis on õige - polüuretaanvaht suletud või avatud pooridega? graanulsoojustus? termovaht? kas üldse siiski vaht?
Sealt edasi, kui vaht sobib, siis millise värviga see värvida? Hoone on 2-kordne. Kas nende tööde tegemiseks on vaja paigaldada tellingud või saab redelitega kõik tehtud? Oooh, selline soov kõike teada saada!