Pottsepateemalised vabateemad.

[zellek]

Küsiksin ka seda, et kui on pika ajaline kogemus ka kerise paigaldamise teemal, mis firma oma kiidaksid ise? Mul saab sauna rumala olema 10m3 ja kerise sobivuse vahemik siis 8-16m3. Bauhof.ee müügil keris Tatpar, millele käib võrgu sisse väidetavalt 200 kg kive. Kuidas selline keris võiks käituda?

[Robi 1]

Kui ise just ei ehita kerist, siis minuarust ainuke normaalne keris on: http://www.narvi.fi/fi/tuotteet/saunatu ... ?prodid=20

[Robi 1]

Siin ka vene keeles sellest asjast. https://www.youtube.com/watch?v=2OXS85vexYI

[Robi 1]

Pea samasuguse leiliga aga pideva tulega ahjud ka olemas....kus küll pole seda mõnusat suitsu lõhna.... https://www.youtube.com/watch?v=IJmG0nF830w

[diesel]

lugupeetavad, küllap vahel teete mõne küttekolde, millele valmis projekti pole.
kas siis laote mõtte najal või visandate paberile või pruugite arvutit?
ja viimasel juhul ehk kiidate oma kasutatavat programmi.

[Grond]

Lihtsaim tarkvara ahjude ladumiseks on ilmselt Google Skecthup.

[diesel]

sketchup-i ma just tudeeringi.
näis kuidas asjast aru saama hakkan.
proovisin ka fusion360 nimelist asja.
aga see kuidagi käis arusaamisest igatpidi üle.

kas arvutis peaks nö. segu ka kivide vahele panema?
mõjutab ju mõõte üsna palju.

[Grond]

Segu võib ju kivide vahele toppida, kui täpseid mõõte taga ajad. Mina ise tegin lihtsalt tellised 250x125mm suurused, et oleks mugavam laduda.

Üks stiilinäide siin: https://3dwarehouse.sketchup.com/model/ ... oking-oven

Arvesta sellega, et antud töö on tehtud puhtalt käe ja mõtteharjutuseks. Ma ise alles õpin pottsepandust ja Mul pole isegi veel pottsepa-selli kutset :)

[diesel]

kena näpuharjutus.
mul on mõõtudega vaja tublisti arvestada.
ühe ahju asemele tahaks korstna, pliita ja ahju paigutada.
peab vist ikka seguga ka rehkendama. hiljem lihtsam kui tehtud visandi põhjal ei pea
iga kivi lõikama hakkama.

ja mul pole veel õpipoisi nimetuski välja teenitud. päris roheline alles.

[diesel]

korstna teemal tahaks ka natsa lolle küsimusi esitada.
praegu on mul seuke korsten:

korsten1.jpg (16.15 KB) Vaadatud 19342 korda

sellesse läevad enam-vähem ühel tasapinnal ja umbes paari meetri kõrgusel kokku kolm "suitsu".
ahi, pliita ja pelletikamin. madalal on ainult pliita suvesiibri ühendus. ja ahi oli varem korralik reheahi,
viimasel ajal siis veidi pisem "tavaline" ahi.
toimib nigu siidi juba umbes sajandi jagu. no pellet muidugi on alles selle talve lisa.
kriskade panemise luugi kaudu viisin otsa korstnasse.

suvel tahaks teoorias uue laduda.
praeguseaja füüsika on teistsugune ja enam seuke korsten ei tõmbaks ega kõlbaks.
peaks justkui igaühele eraldi lõõrid tegema vist? pelletile äkki siis rv toru ka sisse ajama?
praegu saab pliitasooja ka (küll alles pealt soojamüüri) ja igatahes kondensi voolamas pole näind.
aga eraldi lõõris vist vesi voolaks küll. ahju "liitumispunkt" koliks ilmselt alla, kui see oluline peaks olema.
ja neljandana tahaks veel pisikese ventlõõri tekitada. no hulka aega juba toimetab mul septiku ja imbväljaku
kombo, mis müügimehe jutu järgi venti ei vajavat. mitu aastat ei vajanudki, aga nüüd on ühtepuhku
lebra õue peal ja peaks vast ikka ventilatsiooni külge panema, nigu vanasti tehti.
paluksin lahkeste õpetusi ja näpunäiteid. mitu lõõri, kui suured, kuidas paigutada, ...?
eesmärgiks toimiv korsten ja mida vähem kive lõikuda ja tassida, seda parem mõistagi.
ühekordne maja ja korralik kõrge viilkatus. korsten tuleb välja katuseharja pealt.

[motamees]

Samal korrusel on ühe pere küttekolletena lubatud ühte lõõri lasta pliita ja ahi.Aga kuulsin kusagilt, et seadust tahetakse nati leebemaks tegema hakata.

[Robi 1]

Pelleti puhul oleks targem panna Romdo pluss. Ahju ja pliita saab lasta samasse lõõri...200 läbimõõduga.

[rokikas]

Äkki oleks mõistlik pellet eraldi met. korstnaga välja juhtida ja pliidi ning ahju jaoks üks 200 mm. lõõr isokerniga tekitada? Pelletikaminale peaks päris peenikesest, osadel 80 mm., lõõrist piisama. Taoline isoleeritud plekktoru läheb väga ruttu soojaks ja hoiab võimaliku kondensaadi minimaalse.

[diesel]

jah, vaja ikka hoolega mõelda.
unustasin muidugi mainida, et igasugu noobleid moodulkorstnaid ma väga ei himustaks.
ise eelistan ikka tellist ja maja ka seuke, et edevad asjad külge ei passi sugugi.
praegune lahendus on hea teha, ei pea kiva lõikuma.
lihtne oleks kergema vastupanu teed minna ja jätta sisteem samaks. aga see krdi pellet on ju nii mugav asi, et
vägisi tuleb laiskus peale ja ei viitsi puuudega mässata ja sel juhul ma kardan küll, et korsten jääb külmaks ja vesi hakkab voolama.
info mõttes mainiks, et plekktoru on tal hetkel umbes 3,5 meetrit ja seda võib lõpu poolt juba üsna rahulikult palja käega katsuda.
sooja laseb õue võrdlemisi minimaalselt.
jätkame mõtlemist.

[Robi 1]

Shiideli korstna saab üle miksida nii, et keegi aru ei saa, mis seal tegelikult on. Aga olgu kuda tahes....aga ikkagi katlale peab eraldi niiskuskindla lõõri tekitama ja muu võid kokku lasta.

[diesel]

veel mõni tobe küsimus.
kuda on lood kubuga? unustasin selle sootuks. praegu läeb see ka rõemsaste samasse ühelõõrilisse korstnasse. kas võib julgelt nii ka uue korstaga teha?

ja pliita teemal sooviks ka pärida. praegu on kahe auguga rõngastega plaat ja äärerauda õieti polegi. vaid ees servas on peenike lattraud kivide külge kruvitud. plaat on veidi banaan ja mõned praod ka sees. enamus rõngaid ka katki pakatand. peaks ilmselt uue plaadi vaatama. rõngastega enam vist uuena ei leia. kelle tehtud ja missugust plaati asemele soovitate? ja mis funktsioon on ääreraual? (vist tuli jube loll küsimus) ja kas leidub äärerauda, mille ühe otsa nurgad on ümargused?

[motamees]

Ääreraua ülesandeks on pliidiplaati hoida. Neid on ka ümarate nurkadega. Saab hakkama ka ilma äärerauata, kui pliita konstruktsioon teha vastav. Äär kaetakse siis kraniitplaadiga või lihtsate plaatidega.
Pliitaplaadina ei soovitaks kasutada Tartu toodangut - pragunevad hästi kergesti. Ise olen paigaldanud enamuses SVT või HTT toodangut. Rõngaid ei maksa nende puhul karta. Nad ongi enamuses hästi jupilised, siis saab raud rohkem kuuma käes mängida ja ei pragune. Pliitaplaat on ääreraual kenasti tihendiga. Tartu raual paisatab tuli läbi äärte.

[rokikas]

kuda on lood kubuga? unustasin selle sootuks. praegu läeb see ka rõemsaste samasse ühelõõrilisse korstnasse. kas võib julgelt nii ka uue korstaga teha?

Hea oleks ikka suits ja vent erinevatesse "torudesse" juhtida.

[diesel]

küllap vist. loen siin igasugu jutte ja kubu on hirmus asi. rasvab tavalise korstna koledasti ää.
huvitav, kas vaarema ja vanaema ei teind kubu siibrit lahti või ei kasutand rasva küpsetamisel.
korstnas pole igatahes mingit kõntsa kunagi eriti sees olnud.
peab ikka vist mitmelõõrilise kolaka tegema. tea kui suur lõõr kubule vajalik oleks ka?
poolest kivist ehk piisab?

[rokikas]

Kubu vii ikka plekktoruga välja, niiske "supiaur" ei pruugi kivikorstnale hästi mõjuda. Pluss kallis ramp ka võrreldes plekktoruga.

Eks vanasti kippus tuli pidevalt all olema ja see hoidis korstnad soojana/tervena. Tänapäeval enam sellist priiskamist teha pole vajadust ja seetõttu ka kivikorstende külmad otsad kipuvad lagunema ning moodul (isokern näiteks) seal mõistlik.