Pottsepateemalised vabateemad.

[Robi 1]

Mõtlen, et hea oleks kirjutada vähem olulised teemad-jutud eraldi...näiteks hetke tööga seotud asjad ja kui midagi huvitavat juhtunud, mida tasuks ka teistega arutleda...siis selleks eraldi teema.
Ma näiteks hetkel lammutasin Lagedil ühe uue kaminasüdamikuga kamina maha ...ja pull oli see, et kivist ümber ehitatud vooder oli topelt kivist, õhuvahega...seega täiesti külm... Vundamenti all ei olnud, vaid tehtud pehkinud põranda peale. Eile sai uus vundament ära valatud...
Naaber seal kõrval käis ka kurtmas, et temal uus ahi ja pliit pragusid täis...??? Oh...seda kõike ei jaksagi rääkida mis toimub ...ja pigem ootan nüüd, et alus kivistub ja saan juba laduma ükskord...
Täna käisin Kalamajas vaatamas ühte korstent, mille korstnapühkijad keelustasid ja käskisid lammutada... Õnneks pole seda vaja teha, sest saab õhu- ja suitsulõõrid ära vahetada ja asi toimib jälle...ja kokku hoitud raha eest saab uue ahju teha, mis nagunii vajab vahetust...kui keegi tahab teha...

[rokikas]

Eile sai uus vundament ära valatud....

Kas kasutasid ka midagi soojustuse sarnast?

Täna käisin Kalamajas vaatamas ühte korstent, mille korstnapühkijad keelustasid ja käskisid lammutada... Õnneks pole seda vaja teha, sest saab õhu- ja suitsulõõrid ära vahetada ja asi toimib jälle...

Uurisin ehitusmessil korstna sisse käivate happekindlate metalltorude (~100*200 mm. ehk ühekivi lõõri) hinda ning see kõikus ~35 - 55 € vahel jm.
Vahest ehk seegi parem lahendus kui lammutamine.

[Robi 1]

Kuna kamina ehitusel oli kasutatud palju fibo sildasid, siis sain need kasutada ära vundamendi ehitusel ja peale 10 cm tugevat raudbetooni.
Ma arvan, et see täiskivisuuruses õhulõõr on hea küll suitsulõõriks ja toru pole vaja sisse panna. Muidugi toruga tekib mega kena tõmme...

[Robi 1]

Täna saadeti mulle pildid ühest Kuressare ahjust ...mis oli ikka selline, et ...ohkida ei oska... Saadan pildid Motamehele ...

[rokikas]

Millega seal siis üllatati?
Kas tegemist kellegi uue/värske "loominguga"?

[motamees]

Eriti vana ei paista olema. Olukord piltidel on päris masendav. Kohale pole võimalik praegu minna. Lõpliku tõe selgitab muidugi välja oma silm. Siis saab teada, miks nii on läinud ja kuidas teha ei tohi.

[rokikas]

Ehk näitate ka pilte?

[Robi 1]

Kui Motamees kohale millagi läheb, ehk saab ka täpsemaid pilte siis... Isiklikult ma rõhutasin, et sellises ahjus ei tohiks enam tuld teha ...mille peale inimene isegi solvus, sest tema meelest on ahi veel seisab püsti..., lihtsalt iluvead . Mina, aga unustasin hingata kui pilte nägin, sest tõesti, nii uut ja samas nii läbi ruiatud ahju pole varem kohanud.

[Robi 1]

Ma võin varsti pilte panna ahjust, mida praegu teen Lagedil. Seal oli ka eile väike muudatus, sest perenaine hakkas leivaahju üles tahtma. See muutis esialgset projekti, sest oli plaanitud laskuv lõõr esiseinas ja lõõrid ka kolde peale...mis oleks salvestavat massi juurde andnud. Nüüd saan sillata otse kolde peale ja sealt kohe küpsetusahju põrandaga edasi minna ja tule toon keset põranda pilu üles ja lae vahele plaanisin jätta 5 cm pilu üleni, kust laskub külgedele ja taha.

[Robi 1]

Ma saan kohe siia hulga pilte...kohe kui oma arvuti viitsin käima panna. Üldiselt on suus jurakas ahi( 1,3 x1 m) omaniku abiga valmis saanud ja tuli lõõmab. Täna sai pandud kuuma lae peale lisalagi veel. Sai mitut pidi mõeldud seda lae lahendust, aga tuli nüüd nii, et plaadi peal on õhuvahe, siis paksud latid +plekk+ tellised+tul10 + betoon. Külma lae ja voodri vahele jätsin igaks juhuks villa, kuigi ta paisub vähe...aga olen kuulnud juhtumeid, kus olevat kurja teinud see kokkuvalamine.

[Robi 1]

Eriti vana ei paista olema. Olukord piltidel on päris masendav. Kohale pole võimalik praegu minna. Lõpliku tõe selgitab muidugi välja oma silm. Siis saab teada, miks nii on läinud ja kuidas teha ei tohi.

-----------------------------------------
Milline on seis rindel? Kas oled saanud infot juurde? Ma ise olen küll üsna lootusetu ja arvan, et seda ahju enam remontida pole võimalik...heal juhul saab kasutada mõningaid kive...

[motamees]

Käisin kohal, vaatasin. Eks ahi on räsitud näoga. Mõtlesin, miks korstnapühkija pani akti "Tuleohtlik". Ilmselt oli peapõhjus ahju lagi. Ja muidugi, see, et korstnapühkija peab välja kirjutama paberi, kus tema arvamus peal. Nii kindlustaski ta oma tagalat.
Üldjoontes pole ükski ahju viga otseselt tuleohtlik. Eks tuleohtlikkus on vigade summas. Mul jäidki kõhklused ja otsustasin võtta ühendust ahju tegijaga, et uurida ahju lagede ehitust. Meistri jutust sain aru, et lagede ehitus on selline, et korstnapühkijal võib isegi õigus olla. Rõõmustav oli aga see, et ahju tegija pakkus välja võimaluse, et ta ise teeb asja korda. See oli muidugi väga teretulnud nähtus ja rõõmustas mind.
Nii, et olukord peaks olema leidnud lahenduse, kui kokkulepped peavad.

[Robi 1]

Sa pilti ei julge panna...
Ma arvan, et korstnapühkija on igati õigelt käitunud, sest minuarust see ahi on sama pädev kui Mart Laar panga nõukogu juhina...

[motamees]

Tegelikult juhtus nii, et polegi saanud kenat informatiivset pilti. Pildid on detailidest ja ka mitte kõigist. Aeg läks ahju uurimisele ja pildi tegemine jäi kahjuks teisejärguliseks.
Aga mis ma siis nägin?
Olgu ahi tehtud puhta saviseguga või lisatud tsemendiga, osa kive kipub ikke katki minema. See on kiviahjule "sisse kodeeritud". Selle ahju puhul olid pragunenud kivid ahju ülaosas ja tingitud väiksest ehitushälbest. Pragunenud kividele kaasnes ka praod vuugi vahel, mida oli lapitud.

Pragunenud kivi

Kivi katki.JPG (22.41 KB) Vaadatud 48752 korda

Ahju alumine osa seisis kenasti koos. Savisegu kippus strateegiliste kohtade pealt ära pudisema. Just koldeukse ümbrus. Ülevalt oli juba üle vuugitud. Ukse alt läks vuugivahe "tühjusesse".

fassaad.JPG (33.05 KB) Vaadatud 48752 korda

Kolle püsis, vaatamat pragudele, kenasti koos. Eks seda soodustas suuresti väga väike vuugivahe. Neelu kivid on küll kaldu lapitud, aga ikkagi püsisid ka paigal. Lappi kivi puhul ei ole sellised praod ohtlikud.

kolle.JPG (30.5 KB) Vaadatud 48752 korda

[motamees]

Kolde põsed on tulele avatud. No natuke on punased kivid seal kannatada saanud. 8-9 aasta kohta polegi seda palju.
Uks oli ette pandud kodarate ja peenikse traadiga. Mõlemad versioonid ei ole töökindlad. Uks loksus kõvasti. See võis olla üks korstnapühkija karmi otsuse põhjus.

Parem põsk.JPG (31.56 KB) Vaadatud 48752 korda

DSC02747.JPG (89.22 KB) Vaadatud 48752 korda

Sillus paistis olema valatud. Ilmselt oli sillus seguga koldeseinte külge ühendatud, sellepärast ka lõhki tõmmanud. Sellest ei paista aga olema probleemi, kuna sillus kenasti oma asendis. Siinkohal on silluse segutamine seinte külge abiks.
Vinkli kasutamine koldeava sildamiseks on mõttetu. Raud ja tuli ei sobi omavahel kokku. Ilmselt on selle vinkliga üritatud sillata välisvoodrit ja kinnitada ust. Mõlemad ei toimi, kuna vinkel täiesti keere.

DSC02750.JPG (90.99 KB) Vaadatud 48752 korda

[Robi 1]

Ma ise kardan seda, et ilma voodrita ahjul tuli keerab külgedele ja küljed on sees üsna" keered"... Seda on näha kui lagi maha võetakse, sest põhiline oht on ikkagi laes.

[Robi 1]

Motamees kirjutas:
Olgu ahi tehtud puhta saviseguga või lisatud tsemendiga, osa kive kipub ikke katki minema. See on kiviahjule "sisse kodeeritud". Selle ahju puhul olid pragunenud kivid ahju ülaosas ja tingitud väiksest ehitushälbest. Pragunenud kividele kaasnes ka praod vuugi vahel, mida oli lapitud.---------------------------------------------------------------------------------------
Vaadates juba näiteks seda, et ukse kõrval on välisvooder vastu kollet ...siis on ka muu osa sama rada läinud... Ei ole sellega lõpuni nõus ise, et kiviahjul ongi praod sisse kodeeritud. Neid saab ikka väga paljus ennetada ja vältida.

[Robi 1]

Eelmine teema vist leidnud lahenduse ja räägin edasi, mis silma jäänud... Eile olin vana tuttava pool külas ja ta uue maja ehitanud... On, aga probleemid kütteseadmetega. Nimelt katlale tehtud 28x28 lõõr, mis pigitab räigelt ja ühe pitsi juba lõhkund... Lõõri läheb keskmiselt 250 c ja väljub 40 c. Lõõr on sees ka väga krobeline, kohati vuugid tühjad, kohati 2 cm väljas... 14 x28 oleks paras olnud küll... Aga probleeme on ka raudpliitaga, mille taga suur soemüür.Müüri tagasein nõretab pigiveest... Asjad on tehtud elukutseliste meistrite poolt ...aga ikka tulemus pole rahuldav...aga ehk keegi saab siit ennetavat abi.

[rokikas]

Kuna asjadel on omadus kaduda ... http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.p ... 65#p257477

Messil pidavat esitlusele tulema ka kütteelemendiga veepump kivisaagidele.

Võin omalt poolt lisada ka ahjupottide plasmalõikuri, mis lõikab glasuurpotid vajalikus mõõdus ja sulatab glasuuri lõikepinnale.

Võin omalt poolt lisada ka ahjupottide plasmalõikuri, mis lõikab glasuurpotid vajalikus mõõdus ja sulatab glasuuri lõikepinnale.

Mul pole lubatud küll õpetaja keeldudest üle astuda, aga siiski edevus sai seekord võitu - nägin Kaminahjul kodus seda plasmalõikurit. No kosmosetehnoloogia minu jaoks. Mulle jäigi arusaamatuks, kuidas masin sai kätte selle äralõigatud tüki küljest galsuuri ja suutis selle ümber panna lõigatud pinnale. Aga mis teha, laser/plasmatehnoloogia pole minu tugevam külg. Ja tolmu pole üldse :good:

Juma jumal! Mida kõikke ära ei tehta, isegi suure õpetaja suured kosmosetehnoloogia saladused reedetakse. Kohe näha, et kaks endist keevitajat!
Nüüd siis keevitaja uuemaaja abimees plasmalõikur pottsepahuvisid teenima pandud. Nojahh, kui nüüd suudate ikka põhiliselt metallide lõikamiseks kasutatava
tehnoloogia teenima panna ahjundust ja sellega glasuurpoti lahti lõigatagi mida edasi? Oletame, et saate selle poti ahjust ka kätte, mida siis edasi, ahju sisule ikka juurde ei pääse. Küsige nõu mõne restauraatori käest, mida peab tegema
ahju restaureeerimiseks. Tänapäeva kollete puhul ikka ahju sisu kestvus
vägagi küsitav, veelenam märgistamata materjalist, nagu teil kombeks. Okey
lõikasite potid välja vahetasite sisu, kuidas teie need potid jälle kokku keevitate,
rääkimata glasuuri sulatamisest, mis nagunii jälje jätab. Ja kokkuvõtteks tuleb ikka uus ahi odavam ja ilusam või ehitada tema ikkagi koheselt väljakujunenud
tavavõtetega ja segudega. Tants aurukatla ümber, mida kõikke ei pea tegema, et oma töövõtteid õigustada. Erinevus kaunistab maailma :)

Aurukatlaga ei saa seda võrrelda. Austria pottsepad kasutavad sellist tehnikat juba mitmendat aastat. Ehitusmessil saab juba homsest selles kõiges veenduda.

Austria käsitöömeistrid võivad kasutada igasuguseid tehnoloogiaid, kui seda nõuab eriti kalli pglasuurpoti restaureerimine, kuna selleks neil võimalused ja raha olemas. Hoopis teine jutt on sinu ahjudega. Küsimus ikkagi otstarbekuses. See, tähendab seda, et otstarbekam oleks ehitada õigete võtete ja materjalidega.
Pärast ka lihtsam remontida.

Miks siis Raivo ahjudega hoopis teine jutt? Raha tehnoloogia soetamiseks oli olemas. Mitte nii nagu sul, et pead lihtsalt vesise suuga pealt vaatama.
Oi kadedus, kadedus. See ajab sind varsti lõhki.

...no ära muutu lapsikuks. See tähendab, et sa ikkagi ei saa aru millest siin teemas räägitakse. Räägitakse otstarbekusest. Püüan kursis olla mujal toimuvaga
ja saan ka aru mida milleks kasutatakse. Minule pole vaja hirmkalleid tehnoloogiaid, sest ehitan võtetega, millega ahju hilisem remont lihtsustatud.
Kui vaja restaureerida mõni väga hinnaline pott, sõidan kasvõi Viini ja saan kõik
tehtud, mis vaja. Mina pole kaminahju plasmalõikurit näinud ja ei tea tema hindagi, rääkimata huvist selle vastu, kuna räägiti ju lõikurist. Tobe oleks ju osta
mingi seade, kui teda vaja ei lähe, on nii või. Igamees teab mida oma rahaga teeb, selge on see, et sellised väljaminekud klient kinni maksab. Minule pole seda jama vaja, austan niipalju oma kundesid.

[rokikas]

President Toomas Hendrik Ilvese kõneles täna Eesti Korstnapühkijate Koja ja Ahjuomanike Keskliidu korraldatud konverentsil Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses pottsepanduse reformimisest.
"See on mulle esimene kord esineda Eesti Korstnapühkijate Koja ja Ahjuomanike Keskliidu korraldatud konverentsil. Räägin vajadusest võtta ette, otsustada lõpuks ära ja viia ellu Eesti pottsepanduses reform. Tuleb tunnistada, et see lootus pole täitunud. Mistõttu kehtib jätkuvalt tõdemus, et tegemata reform jääb refrääniks Eesti riigi tegematajätmiste laulus.
Valdkonna ülest kokkulepet pottsepanduse reformi vajaduse ning selle läbiviimise viisi üle jätkuvalt ei ole. Ma ei soovi lahata kõiki ja sageli puhtalt mõttetuid põhjuseid, miks see nii on. Aga see näib küll selge olevat, et viimane sellekohane tõsisem ettevõtmine, õppkeskuste loomise kaudu koolkondade liitmine, jääb ära.
Võib-olla uus, mõne aasta pärast ametisse astuv Eesti Pottseppade MTÜ juhatus soovib leida sellele probleemile teistsugust lahendust. Esialgne plaan näeb ette, et järgmisteks aastateks töötab Eesti Pottseppade MTÜ välja pottsepanduse reformikava, määratledes hakatuseks ülesannete jaotuse ja rahastamise korra.
Mulle endale tundub see lähenemine mõistlik. Lihtsustatult tähendab see ju vastust küsimusele, kas meie eesmärk on ehitada ühesuuruseid ahjusid või sisemiselt ja välimiselt täiesti erinevaid ahjusid, või toetada kogukondliku omavolitsemise ideed paremini.
Muidugi ei ole mõtet säilitada eraldi süsteeme, mis loogiliselt peaksid olema koos. Ega ka sunniviisil liita neid, kes kokku ei sobi. Ja muidugi ei saa üheksa rumala pottsepa MTÜ-sse koondumise tulemusel ühte tarka. Kui kompetentsi loomine oleks nõnda lihtne, oleks see ammu tehtud. Mitte ainult meil, vaid ka Soomes ja Saksamaal.
Asja tuum on ju selge: reform pottsepanduses peab lähtuma elanike tänastest vajadustest, sealhulgas materjaalsest ja füüsilisest. Üha vähemaks jääb neid, kes sünnivad, õpivad, töötavad, veedavad vanaduspõlve ja lõpuks surevad ühe ja sama ahju või pliidi ääres. Ühes eluetapis vajavad inimesed ennekõike kaminaid, pliite, korstnaid ja ahjusid. Teises etapis ei saa elada seal, kus pole küttesüsteemide remondi- ja hooldeteenuseid. Küttepuude transporti, päästeametnikku, korstnapühkijat, kaminakauplust ja väikestki koosolemise kohta on tarvis igas eas ja igas kohas.
Pole ka midagi halba selles, kui tavaliseks elumustriks kujuneb linnakodu töö- ja kooliajaks ning maakodu suviseks puhkuseks. Lisaks on üha enam seesuguseid töid, mis ei eelda iga päev kohale minekut.
Vabas ühiskonnas ei saa inimesi sundida töö- ja elukohta valima. Riigi kohus on tagada, et neid valikuvõimalusi ikka oleks, ja rohkem kui Tallinn või Tartu või Soome. Mistõttu ka siin, nagu õige mitmes teises Eesti eluvaldkonnas, on võtmesõnaks paindlikkus.
Pottsepa reformi mõte seisab eelkõige kohapealsete küsimuste jõukohases lahendamises. Loodusseadustega ei ole mõtet võidelda. Võidelda ju võib, ent vaid lühikest aega, aga see on kulukas ja lõpptulemus on üldjuhul ette teada. Tallinna ja Tartu pottseppadel ja mõnel teisel suurema linna pottsepal paraku on rohkem raha ja jõudu kui enamikul teistel Eesti pottseppadel. See lihtsalt on nii. Miks ei võiks ka seadused selle paratamatusega lõpuks arvestama hakata?
Lepiks ehk lõpuks kokku, millist Eesti pottsepandust me tahame ja jõuame üleval pidada? Kas kehtivat korraldust sisuliselt eiravat ja omasoodu kulgevat? Või selle paratamatusega arvestavat, ent ka väiksemate ja kaugemate kantide pottsepanduse omapära võimendavat Eestit?
Vägisi ei hoia inimesi pottsepanduses ükski seadus. Eriti juhul, kui pole piisavalt pottsepa töökohti ning kui maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi pottseppadele töökohti looma. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja äsjane ettepanek siduda tulumaksu laekumine lisaks inimeste elukohale ka töökohaga on kindlasti arutamist väärt. Me võiksime seda teha paindlikult, arvestades tõsiasjaga, et suurematel keskustel, Tallinnal ja Tartul on siin paratamatu konkurentsieelis.
Vägisi ei saa ehitada ega remontida ühtki küttekollet, mis ei tõmba. Kui ei tõmba, siis ei tõmba ja kõik. Või kui enam ei tõmba ja koos sellega kahaneb elanikkond ja tänu millele tekivad vabad töökohad, siis peab sellele kohale jääma õigus ja võimalus pakkuda teistsuguseid pottsepa teenuseid või teha seda varasemaga võrreldes kahandatud mahus.
Teine suur küsimus on riigi ja Eesti Pottseppade MTÜ vaheline ülesannete jaotus. Kohati jääb mulle mulje, et Eesti on väga suur riik tohutute regionaalsete erisustega. Head sõbrad – kui saari mitte arvestada, siis sõidab Eesti ühest otsast teise ka halva ilmaga maksimaalselt nelja tunniga. Ja meid on jätkuvalt 1,2 miljonit inimest. Globaalse ja multikultuurse maailma, samuti enamiku suurriikide taustsüsteemis oleme üks üsna pisike ja seejuures üsna homogeenne küla. Mistõttu on vähemasti minul üha raskem aru saada, miks käib me potsepahariduse süsteemi administreerimine jätkuvalt kahel tasandil ning põhjustab sellest tulenevaid paratamatuid pingeid.
Pottsepa kooliharidus ei ole kohaliku elu küsimus. Pottsepa haridus on riiklik küsimus, seistes oma tähtsuselt julgeoleku ja tervishoiu kõrval.
***
Meil tuleb lõpuks leida ratsionaalsed, parimad ja miks mitte ka Eestile ainuomased lahendused. Lahenduste leidmise ning nende järgi tegutsemise aluseks on tahe näha asju teisiti.
Ega ju asjata öelda, et kõik muutused saavad alguse möödapääsmatusest. Tõdemusest, et vanaviisi enam ei saa. Ehk see, mis meid siia on toonud, ei vii meid enam edasi. Mulle tundub, et see hetk on kätte jõudnud nii Eesti Pottseppade MTÜ kui kõigi tegutsevate kutsetunnistusega ja kutsetunnistusteta pottsepade ja kogu ühiskonna jaoks.
Mistõttu ma kutsungi kõiki pottseppi aktiivselt ja nõudlikult osalema pottsepanduse ülesannete tänapäevase jaotuse kokkuleppimisel. Kutsun üles vabakonda, küla- ja asumiseltse välja käima ideesid, milline võiks olla nende roll tulevases pottseppade tööjaotuses. Saagu sellest plaanist eeloleval sügisel algava parlamendivalimiste debati keskne osa.
***
Ja lisaks veel: ehk mõtleks natuke rohkem sellele, kuidas meie reformi pottsepanduses teha lähtudes 21. sajandi võimalustest. Pidage meeles, et suur osa meie praeguste teadmistest pärinevad Nõukogude Liidu ajast, millest kunagi kujunesid välja suure osa pottseppade arusaamad.
Me elame praegu ajastul, kus suur osa teenuseid, mida inimene tarbib, lahendatakse või osutatakse elektrooniliselt. Kui meil on sellised võimalused, siis lähtugem ka uuest loogikast. Ma ei tea, kas keegi enam mäletab, kuidas oli vanast Nokia mobiiltelefonist leida üles näiteks aadressiraamat. See oli küllalt keeruline. Ja kui sa juhuslikult kasutasid Ericssoni mobiili, oli aadressiraamatu leidmisel hoopis teine loogika.
Siis tuli Steve Jobs geniaalsele ideele, mis oli enneolematu telefonide puhul. Selle asemel, et lähtuda inseneri mugavusest, otsustas tema ehitada telefoni inimese enda soovide järgi. Sellest tuligi iphone, mille põhimõtet hakati kohe kopeerima kõikjal ning nüüd on enamikel inimestel Eestiski nutifon. Mis on selle erinevus vanadest telefonidest? Vanasti mõeldi asju nii, et oleks mugav firmale, mugav insenerile, mugav disainerile. Aga Steve Jobs võitis alati oma toodetega põhjusel, et tema lähtus tarbija, ostja, kasutaja soovidest. Nii ongi nutifonidel hoopis teine loogika. Need lähtuvad inimestest.
Mida me võiksime teha oma pottsepanduse reformimisel, on mitte mõelda, mis oli 300 aastat tagasi mõisnikele sobiv ja mida ta oli kokku leppinud oma naabermõisnikega. Võib-olla teeks oma reformi nii, et see lähtuks tarbija, kodaniku, inimese soovidest ja vajadustest? Mitte nii, et kui elad Paides, pead ühe pottsepa teenuse pärast sõitma Tallinnasse, teise teenuse puhul Tartusse, kolmandal korral Pärnusse ja kui oled kaitseväekohuslane, siis tuleb sõita Jõhvi. Selline loogika lähtub ikka pottseppade huvidest, mitte kodaniku ehk tarbija huvidest.
Kui Eesti on juba e-riik ja meil on palju nutikaid lahendusi, siis ehk kasutaks neid ka selleks, et leida meie kodanikele, olgu siis Tallinnas või Abjas, mingeid teistsuguseid, kaasaegsemaid lahendusi.
Ma soovin teile siin ilusat arutelu."